Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui pandi alus Tartu Ülikoolile.
Looduse- ja rännumees Hendrik Relve, kes on palju põlispuid uurinud, toob Kuningamänni puhul välja nii selle mõõtmed kui ka kultuurilise väärtuse. „Praegu umbes 380-aastane puuvana on teadaolevalt mahult Eesti suurim puu – tüve ruumala ulatub 13 kuupmeetrini. Kõrguselt ja jämeduselt on Eestis ka suuremaid puid, kuid Kuningamänni eriline väärtus on seotud metsandusharidusega, mida sealkandis sada aastat on jagatud,“ sõnas Relve. „Kindlasti on paljudel inimestel selle võimsa sümbolpuuga seotud mälestusi, mida jagada. Just see on põlispuude väga eriline roll – kanda mälestusi,“ lisas ta ja kutsus kõiki üles Kuningamänniga seotud meenutusi jagama.
Neile, kes Tartumaal Kastre vallas Järvselja külas kõrguvat Kuningamändi oma silmaga veel näinud pole, soovitas Hendrik Relve põnevat õpperada. „Kuningamänni juurest möödub Järvselja õpperada, mille ääres saab näha ka ürgmetsa ehk Eesti vanimat metsakaitseala,“ lausus Relve. Sealses põlismetsas pole tehtud ligi sada aastat ühtki raiet ega koristatud surnud puid või tuulemurdu ning nii saab rajal liikudes aimu, milline näeb Eesti oludes välja tõeline ürgmets.
Kuningamänni koduks on Järvselja õppe- ja katsemetskond, väga oluline paik Eesti Maaülikooli metsandusõppuritele. Akadeemilist metsandusharidust on Järvseljal jagatud juba 100 aastat, seal asuvad paljud Eesti metsanduslikud katsealad. Järvselja mitmekesistes metsades viivad oma praktikume läbi ka mitmete teiste Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli instituutide üliõpilased.
Järvselja Kuningamänniga (levinud nimi ka Kuningmänd) seotud lood on oodatud selle aasta lõpuni e-posti aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee. Oodatud on mistahes mälestuskillud, mis mingil viisil seotud selle puuga. Saabunud lugude põhjal pannakse kokku Kuningamänni lugu, mida esitletakse Euroopale.
Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on tõsta esile hoidmist väärivaid puid, kel on täita tähis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Selleks valib iga riik esmalt välja oma kandidaadi ja nende seast valitakse järgmisel aastal rahvahääletusega Euroopa aasta puu 2022.
Eesti on sellest konkursist osa võtnud kolmel korral, 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.
Sel aastal korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond, tehes selleks koostööd loodusemees Hendrik Relve ja arborist Heiki Hansoga.
- aastal loodud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad vabatahtlikult maaomanikud. Partneritena saavad kaasa lüüa nii eraisikud kui ka era- ja kolmanda sektori organisatsioonid.