Oma meenutusi seoses Kuningamänniga jagab hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann:
„Minu side Järvselja ning Ahunapalu põlispuude, -metsade, soode ja kõige sellega, kes on nende sees ning kohal, on kujunenud KANDLE kaudu. Täpsemalt – Ahunapalus elas ja toimetas kandle- ja viiulimeister Aksel Tähnas (1911-1997). Sattusin esimest korda tema poole 1995. a veebruaris. Olime tulnud tema kandlemängu salvestama koos toonase Viljandi Kultuurikolledži inimestega. Juba esimesel korral jättis see paik maailma veerele sattumise tunde (ehk seepärast, et buss tegi Ahunapalus ringi ja keeras nina tagasi Tartu poole). Peale Akseli surma 1997. a jätkusid aga kanneldajate palveretked Peravalda. Meid kutsus kokku Ene Runtel, Järvselja raamatukoguhoidja. IGAL KORRAL viis ta inimesed Järvselja põlismetsa matkarajale. Ja IGAL KORRAL algasid (või siis ka lõppesid) need matkad KUNINGAMÄNDI imetledes, kallistades, tema all puhates, plaane tehes... Kandleid meil noil retkil (kui minu mälu ei peta) kaasas polnud, aga miks mitte juba järgmisel korral Männile ja teistele suurtele ja väikestele HIIGLASTELE mängida?!! Olen alatiselt tänulik kõigi kohtumiste eest!“